Zooloogia

Zooloogia ehk loomateadus on üks bioloogia peamisi harusid. See uurib loomi, nende ehitust, talitlust, arengut, käitumist, pärilikkust, evolutsiooni ja suhteid keskkonnaga. Zooloogia kirjeldab ja liigitab loomariigi mitmekesisust ning selgitab, kuidas loomad on kohastunud eri elupaikade ja keskkonnatingimustega. Valdkond käsitleb nii üksikuid loomi kui ka populatsioone, liike ja ökosüsteeme.

Zooloogia nimetus tuleb vanakreeka sõnadest zoion, mis tähendab looma, ja logos, mis tähendab teadust.

Zooloogia kujunemise alguseks peetakse sageli Aristotelese töid, sest ta kirjeldas ja rühmitas loomi süstemaatiliselt. Kaasaegse zooloogia arengut mõjutasid hiljem renessansi ja varauusaja loodusteadus, Carl von Linné taksonoomiline süsteem, Charles Darwini evolutsiooniteooria ning Gregor Mendeli pärilikkuse seaduspärasusi käsitlevad tööd. Linné loodud binaarne nomenklatuur pani aluse tänapäevasele liikide teaduslikule nimetamisele. Rahvusvahelise zooloogilise nomenklatuuri koodeksi järgi koosneb liigi teaduslik nimi kahest osast: perekonnanimest ja liigiepiteedist.

Zooloogia peamised harud on anatoomia, füsioloogia, ökoloogia, etoloogia, taksonoomia, embrüoloogia ja geneetika. Zooloogias eristatakse tavaliselt selgroogseid ja selgrootuid loomi. Geneetika on zooloogias oluline, sest pärilikkus mõjutab loomade tunnuseid, tervist ja kohastumist keskkonnaga. Mendeli töö aitas mõista, kuidas tunnused võivad kanduda ühelt põlvkonnalt teisele.

Uuritavate loomarühmade järgi eristatakse zooloogia valdkonadena muu hulgas entomoloogiat, malakoloogiat, ihtüoloogiat, ornitoloogiat ja terioloogiat.

Zooloog ehk loomateadlane võib töötada teadusasutustes, veterinaaria ja keskkonnauuringute valdkonnas, looduskaitses, loomaaedades, akvaariumides, bioteaduste uurimiskeskustes ning muudes looduse ja loomadega seotud asutustes.

Vaata ka

• zooloogia mõisteid
• zooloogide loend
• zoosemiootika
• krüptozooloogia