16. sajand

Viimased sündmused maailmas • Aastate loend • Aasta päevad

16. sajand ehk XVI sajand pKr ehk XVI sajand m.a.j. on kristliku ajaarvamise kuueteistkümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1501 ja lõppes 31. detsembril 1600.

Euroopas toimus reformatsioon, mis oli usuline, poliitiline ja kultuuriline murrang, mille käigus vaidlustati hiliskeskaegse läänekiriku õpetuslikke, liturgilisi ja institutsionaalseid autoriteedistruktuure ning kujunesid mitmed protestantlikud traditsioonid, eeskätt luterlus, reformeeritud kirikud ja anglikaani kirik. Reformatsioon andis tugeva hoobi paavsti ja katoliku kiriku autoriteedile.

Renessanss Itaalias ja Euroopas laiemalt tõi kaasa oluliste kunstnike, kirjanike ja teadlaste esiletõusu. Mikołaj Kopernik pakkus välja heliotsentrilise maailmasüsteemi, mis kohtas tugevat vastupanu, ja Tycho Brahe lükkas ümber kristallsfääride teooria, mõõtes supernoova ilmumist 1572. aastal. Need sündmused seadsid otseselt kahtluse alla Ptolemaiose ja Aristotelese ajast kehtinud pikaajalise arusaama muutumatust universumist ning viisid suurte revolutsioonideni astronoomias ja teaduses. Teadusrevolutsiooni eestvedajaks tõusis Galileo Galilei, kes andis olulise panuse füüsikas ja astronoomias ning leiutas termomeetri eelkäija.

Hispaania ja Portugal koloniseerisid suuri alasid Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, mille järel asusid sama tegema Prantsusmaa ja Inglismaa Põhja-Ameerikas ning Väikestel Antillidel.

Lõpule jõudsid Itaalia sõjad, mis toimusid nii Apenniini poolsaarel, aga ka Madalmaades, Prantsusmaal, Inglismaal, Vahemeres ja mujal. Sõja poliitiliseks tulemiks oli Hispaania ülemvõimu kindlustumine suuremal osal poolsaarest ja Itaalia riikide kõrvaletõrjumine Euroopa rahvusvaheliste suhete ääremaale.

Osmanite riik jätkas laienemist. Selim I valitsusajal vallutasid Osmanid 1514. aastal Safaviidide käest Mesopotaamia ja Kurdistani ning 1517. aastal Mamelukkide riigi Süüria ja Egiptuse alad ja Jeruusalemma. Süleyman I võttis endale kaliifi tiitli ning vallutas 1521. aastal ungarlaste piirikindluseks olnud Belgradi ning 1526. aastal purustasid türklased Ungari väe Mohácsi lahingus täielikult, kuningas Lajos II langes ning riik jagunes türklaste ja Habsburgide vahel.

Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel toimus aastatel 1558–1583 sõjategevus, mis on tuntud Liivi sõja ehk Liivimaa sõjana.

Sündmused

1500. aastad

1510. aastad

31. oktoober 1517 – Martin Luther avaldas 95 teesi, mida peetakse luterliku reformatsiooni alguseks.

1520. aastad

1523 – Gustav I Vasa valiti Rootsi kuningaks, Rootsi eraldus lõplikult Kalmari unioonist.
1526 – Timuriidide dünastiasse kuuluv Babur tõukas võimult Delhi sultanaadi viimase valitseja Ibrahim Lodi ning moodustas Suurmogulite riigi.
1526 – Mohácsi lahingu tulemusel langes suurem osa Ungarist Osmanite riigi võimu alla. Ülejäänud Ungari läks Habsburgide võimu alla.

1530. aastad

1540. aastad

1541 – Hernando de Soto oli esimeseks eurooplaseks, kes nägi Mississippi jõge.
Toimusid ususõjad Saksamaal, loodi Schmalkaldeni liit ja peeti Schmalkaldeni sõda (1546–1547).
1547 – Moskva suurvürst Ivan IV krooniti Moskva ehk Vene tsaariks, mille järel on tema valitsetud riiki nimetatud Moskva (ka Vene) tsaaririigiks.
1547–1549 Lääne-Euroopas oli katkuepideemia.

1550. aastad

1556 – Saksa-Rooma Saksa-Rooma keisri Karl V troonist loobumise järel jagati Habsburgide impeerium kaheks: Madalmaad, Hispaania ja Itaalia valdused läksid Karli pojale Felipe II-le, kes pani aluse Habsburgide Hispaania harule; vend Ferdinand I-le (Habsburgide Austria harule) jäid Austria, Böömimaa ja Ungari.
1562–1598 hugenotisõjad Prantsusmaal katoliiklaste ja hugenottide vahel; sealjuures toimus 1572 pärtliöö veresaun.
Põhja-Ameerikas algasid Prantsusmaa ja Inglismaa laiaulatuslikud koloniaalvallutused (sh kujunes Uus-Prantsusmaa).

1560. aastad

Algas Vene-Poola sõda (1562–1582).
Algas Põhjamaade seitsmeaastane sõda (1563–1570).
1568. aastal algas Kaheksakümneaastane sõda ehk Madalmaade või Hollandi iseseisvussõda, mille käigus rajati Hollandi Vabariik (1581–1795).
1569. aastal sõlmiti Lublini unioon, millega Poola kuningriik ning Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik moodustasid personaaluniooni kaudu ühtse riigi Rzeczpospolita.

1570. aastad

Algas Kahekümneviieaastane sõda Rootsi ja Venemaa vahel (1570–1595).

1580. aastad

1590. aastad

1598 – algas Segaduste aeg Moskva tsaaririigis.

Sajandi lõpp

1600 – asutati Briti Ida-India Kompanii
1600 – algas Rootsi-Poola sõda (1600–1611)
1600 – esimese inglasena jõudis Jaapanisse William Adams, šoguni nõunik ja esimene mittejaapani samurai

Sündmused Eestis

Pikemalt artiklis 16. sajand Eestis

1558–1583 Liivimaa sõda, laiemalt võttes sõdade ajajärk kuni 1629. aastani.

Inimesed

Johann Calvin, reformaator
Elizabeth I, Inglismaa ja Iirimaa kuninganna 1558–1603
Felipe II, Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas alates 1580
François I, Prantsusmaa kuningas 1515–1547
Gregorius XIII, paavst 1572–1585, Gregoriuse kalendri kehtestaja
Gustav Vasa, Rootsi kuningas 1523–1561
Henri II, Prantsusmaa kuningas 1547–1559
Henri IV, Prantsusmaa kuningas 1589–1610
Henry VIII, Inglismaa kuningas 1509–1547
Ivan IV Julm, Moskva suurvürst 1533–1547, Moskva tsaar 1547–1584
Karl V, Saksa-Rooma keiser 1519–1556, Hispaania kuningas 1516–56
Martin Luther, reformaator
Maximilian I, Saksa-Rooma keiser 1493–1519
Philipp Melanchthon, reformaator
Wolter von Plettenberg, Liivimaa ordu maameister 1494–1535
Stefan Bathory, Rzeczpospolita kuningas 1576–1586
Suleiman Tore, Osmanite riigi sultan 1520–1566
Zygmunt I Vana, Poola kuningas 1508–1548, Leedu suurvürst 1508–1544
Zygmunt II August, Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1544/1548–1572
Oranje Willem ehk Willem Vaikija, Hollandi provintside vabadusvõitluse juht

Avastused, leiutised ja uuendused

1582 võeti kasutusele Gregoriuse kalender