Harappa

Harappa on asulakoht Pakistanis Pandžabi provintsis, kus elati aastatel 2600–1650 e.m.a. See nimi tuleneb lähedalasuva küla nimest.

Harappa muinaslinn oli Harappa kultuuri keskus, mis koos Mohendžo-Daro (linna)kultuuriga moodustasid Induse kultuuri või Induse tsivilisatsiooni.

Harappat seostatakse elami-draviidi keelte ja rahvastega.^[viide?]

Harappas oli võimas ehituskunst, aga mõistatuseks on sõjaväe, organiseeritud usundi ja orjade puudumine. Puuduvad jäljed vägivaldsest allakäigust (nagu Mohendžo-Daros) või konfliktidest. Arvatakse, et selle kultuur oli vägivallatuse aate ja vahemere kultuuri keskus.

Avastamine ja väljakaevamised

Esimest korda kirjeldas Harappa varemeid Inglise maadeuurija Charles Masson 1842. aastal oma teoses "Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab", kus kohalikud inimesed jutustasid iidsest linnast, mis ulatus üle 13 kosi (ligi 40 kilomeetrit).

1856 külastas uurija Alexander Cunningham Harappat, kus inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid Briti Ida-India Kompanii raudteed, mis ühendas omavahel Karachi ja Lahore'i linna. Neile oli räägitud varemeis iidsest linnast, mida kutsuti Brahminabadiks. Linna külastades leidis John sealt hulgaliselt hästi põletatud telliseid, mida plaanis kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusse võtnud lähedalasuva Harappa asula elanikud.^[1]

Alexander Cunningham avalikustas esimese Harappa pitsati aastatel 1872–1875.^[2] Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avastas J. Fleet veel Harappa pitsateid, mis ajendas John Hubert Marshalli alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Aastatel 1921–1922 avastasid Marshall, Rai Bahadur Daya Ram Sahni ja Madho Sarup Vats Harappa tsivilisatsiooni. Mohendžo-Daro linna avastas Rakhal Das Banerjee. 1931. aastaks oli suurem osa Mohendžo-Daro linnast välja kaevatud.

Pärast India iseseisvumist jäid suurem osa arheoloogilistest leidudest Pakistanile. Selle territooriumil asus suurem osa Induse kultuurist.

Harappa arhitektuur

Pikemalt artiklis Harappa arhitektuur

Harappas oli üks parimaid kanalisatsioonisüsteeme kõikide vana-idamaade linnade seas. Linna majad olid kahe- ja kolmekorruselised. Kindlusemüürid kuni 15 m kõrgused ja 14 m paksused.

Vaata ka

Harappa kultuur

Viited

↑ Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. World's Last Mysteries.
↑ Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 ja lk 32–3. Calcutta: Archaeological Survey of India.

[1] Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. World's Last Mysteries.

[2] Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 ja lk 32–3. Calcutta: Archaeological Survey of India.

[1]

[2]